Miraaž
kõik kirjutavad kellelegi
see kõlab nagu lõputu nutusein
või rõõmuplatform
oleneb, kuidas seda võtta
kas oled ikka peateel
või kaldud rajalt kõrvale
kõik, mis enne olnud tuhastub
ja saab uueks, kui annad sellel loa
loa olla ja loa kasvada
peeglist peegeldub Su nägu
nagu miraaž
isegi silma vikerkestades on näha tuttavat
sära ja sädelust
mingi ühinemine, kus muutud sootuks teiseks
ega pole aimu enam, kumb neist kallistavatest varjudest oled sina
kuidas jagada eluraskuseid nii,
et need ei muutuks koormaks
ka mõlemal lenneldes ka langevari avaneb
ma vaatan ennast ja küsin
kas olen ikka peateel?
vana mina unustab täiesti selle kaduviku
kuhu aastatega olen kukkunud
ja tuletab ennast meelde taas kui igikestvana
võib-olla seda see igavikuline armastus tähendabki
abielluda ikoonidega saalis
Lõuna-Prantsusmaal
küsimata luba
Luua visioone Sulle, nad palusid
et Sa peegeldaks mulle vastu seda, mida mul on vaja
Late Bloomers nad ütlesid
kui vaatasid kaht üksikut kõrt keerutavad
inimest Topsi baaris
https://www.youtube.com/watch?v=IMxrgStLJNI&ab_channel=JustinTimberlakehot
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud