Leidsin üles vanad polaroidid
Leidsin üles vanad polaroidid
pole aastatega muutunud
mingi ajatuse vaakum on minusse jäänud
mingi ajaline nihe, et kõik pildid tehtud nagu eile
palju aastaid antud panti lihsalt seetõttu
et ei osanud vastu võtta otsust
nüüd saades süüdistusi selle eest,
et otsus on range, külm ja läbipaistmatu
pean ma olema nii iseenda mehelikus kui ka naiselikus rollis
samal ajal liigselt hoolitsedes teiste ees
jättes ennast taas tahaplaanile
või süütundega endale aega leides
mu pisike mina on hakanud minuga käima,
sisemine laps, nii nad seda vaimsetes ringides kutsuvad
hea võrdlus ja paradoks
kui miski on väike ja süütu ja armas
vajab ta meie hoolt ja tähelepanu
ja me julgeme panna kaitse tema ette
aga täiskasvanu eas ei täida me enda
väikse mina eest enam sama rolli
kuigi peaks samuti
sisemine laps on sinuga pidevalt kaasas käiv
vaimses ringkonnas ei ole sellist pitserit nagu "TEHTUD!"
isegi tavapärane tsakrasüsteem
saab iga aastaga uue spiraali juurde,
uue aastaringi juurde nagu puutüvel metsal
see ei lõppe kunagi
aastaid tagasi otsisime kõik seda lõpetatust,
et sain valgustunuks nüüd istun
ja säran nagu küünal terve päev
ja muud enam tegema ei peagi
asjad juhtuvad minu eest
ja mingitel ajahetkedel mõtlengi,
et ma võiksingi seal puude all lõputut mediteerida
lõputu vaikuse sees
ja see kestab igavesti
kuni jälle taas toimub mingi lahustumine,
tekib tühjenemine
et luua ruumi ja õhku
uuele tahtele, et olla taas tegutsemisega kooskõlas
*Before enlightenment; chop wood, carry water. After enlightenment; chop wood, carry water.” Zen Buddism
Järgi luuletajat
