Salaneeger
Kutsun vanemaid koju
näitan neile, mis kannan
on tubli olnud nende poju
uusi asju neile kingiks annan;
vaatavad, et ma edevam
olen teistest ja mõtlevad
kuidas pesamuna varakam
kui minus tihti abitut näevad;
aga uus mööbel toas
on riideid ja pesa puhas
uued reeglid minu loas
kus rikkus ja edevus vohas;
uue tapeedi ette näitasin
tööasjad eest lükkasin
aga ära ehmatasin
kui punase noa nurgast leidsin;
seletasin ära, et värvipurki avasin
sulgesin kaane ja kohta näitan
et liistud punaseks värvisin
uhkusest edasi naeratan;
ja oma ülikonda kohendan
käed laiali, olen ju rikas!
oma uue sisuga uhkeldan
nad kiidavad, et olen nutikas;
kui ära nad saadan
mõtlen, kuidas hetk napikas
et saladusi ära peidan
loeb see, et olla nupukas;
tegelikult need asjad rottisin
ja see värv oli veri
noaga naabri ära tapsin
aga perele pidasin seebiooperi;
olen salaneeger, ehk valge
kes varastab teiste tagant
et ellu jääda, peab olema julge
seega toimub igasugune jant;
naabri ihugi ei lase raisku
liha praegu küpseb ahjus
mul peab olema endasse usku
patud säästavad halvemaid aegu
Järgi luuletajat
Kommentaarid
juku olen
siin leiate igasugu perverssusi ja muidu vastuolulisi jutukesi, daamid ja härrad
:)
Info
- Autor: Alfa beeta (juku olen)
- Lisatud: 09/01/2024 22:16
- Kategooria: Õnn
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 114
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud