Armunud
ma tunnen, et hakkan endasse armuma.
tunnen, kuidas saan sooja endale kingitud kallistusest,
kuidas võtan hingamiseks aega seinalt kella pilkamata,
kuidas hellitan end toitudega, mis mulle maistevad,
kuidas joonistan mõtteis oma sünnimärkidest kujundeid,
kuidas kiidan end,
kuidas armastan põleva leegiga, mitte leige ahjuna,
kuidas lasen vihmal pesta oma nägu,
kuidas julgen lasta muusikal end kanda,
ja Jumalal end hoida,
kuidas tean, et suudan anda,
ja lepin tasuks tee äärest korjatud õiega,
kuidas usaldan õhku, mida sügavalt hingan,
kuidas olen tänulik iga päikesekiire eest,
kuidas näen ilu koerailma sees,
ja ka siis, kui mu ilmelt kadunud on sära,
oskan näha sügavust oma silmades.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Leoni Nõmmik
-Naine, õde, tütar, tädi ja lapselaps.
Luuletused on autoriõigustega. Laenamisel, ole pai, maini mind. :)
Mulle saab kirjutada siin: leoninommik@gmail.com
Info
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud