Adjöö, Stalin
Mängisin jänest ajamasinaga
võtsin marsuudi minevikku
põrutasin Venemaale irvega
et päästa Eesti tulevikku;
vaatan, et musta karva kuju
pöörab pilgu mulle
ei mõista ta mu tuju
selles mida teen talle;
sini - must - valge lipp käes
ja teises piinariistade komlpekt
sööstan ta kallale täies väes
kättemaksu janu on efekt;
mägede poja kabinetis
pöörasin kõik pahupidi
hoidsin teda ketis
ja toppisin perse dünamiidi;
jätkates diktaatori vuntsidega
mille raseerin küüntega maha
ja muude kehaosadega
ei tee samuti eemaldamine paha;
õigus ja vabadus ta surma ahvatles
sirbi ja vasaraga enda litsiks tegin
mille piinamiseks välja võttes
palju verd ja ihu ära nägin;
ja ta karvad rullisin pikerguseks
tegin sitahäda vanakese näole
vuntsid materjal perse pühkimiseks
sellest parimat karistust pole;
sütik lõpuni jooksis
nagu tema aegki lõppes
eestlane ajamasinasse naasis
külastus pauguga kurjust tappes
adjöö, Stalin, kurjus kahel jalal
lahendame tüli sinu alal
mu tegu on nii tuus
elagu Eesti 106
Järgi luuletajat
Kommentaarid
juku olen
siin leiate igasugu perverssusi ja muidu vastuolulisi jutukesi, daamid ja härrad
:)
Info
- Autor: Alfa beeta (juku olen)
- Lisatud: 23/02/2024 19:05
- Kategooria: Isamaaline
- Vaatamisi täna: 2
- Vaatamisi kokku: 75
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud