Suletud ukse taga

Trampivad hääled põrandal
ja vaen õhus rammus
on ebamugavustunne endal
kui miskit kurja ligemale sammus;

see soerd takistuse taga
talle end kätte ei taha anda
miks ta nii kuri, ma ei jaga
ta ju peaks mind tundma;

see sama mees
kellelt ma ta näo pärin
aga tal rusikad jälle ees
jookseb mu mööda nahka värin;

ta hääl ja pilk ei unune kunagi
kiskja, kes hoiab mu kohal katust
aga sellest pole märki ollagi
iga vihahoog tähistab selle kaotust;

mida ma teha saaksin?
mu enda ihu ja veri ütleb
et oma karistuse saaksin
alati vaenuga suhtleb;

iga tülis mu universum varises
sest minu looja ei tea
misasi tähtis kooselamises
tema sellest lugu ei pea;

söödab sõnadega ja rusikaga
seda tuld, mis meid ümbritseb
haavad paranevad, aga
valu nende all ikka susiseb;

suletud ukse taga
olen ma kaitstud
möödub jälle öö, kui ei maga
sest kardan saadud pekstud;

seepärast ei suhtlegi temaga
nüüd, kui mu jalanumber suurem
suur vahe lapse ja vanemaga
võrreldes ise olen parem

ainult mina nüüd saan muuta
rutiini, mis mind temast eristab
iialgi minu käsi last raskelt puuduta
uut poissi, kes onu nägu kannab

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard