Jääs karastunud

Kui vile on puhutud
hääled välja kodust kutsuvad
neid on kokku aetud
pole aimu mida öelda tahavad;

aga vene näost seda näha
öeldakse suurele ja väiksele
ollakse siin, et äraviimist teha
igale riigivaenlasele;

võõras veri seda loonud
nende vile puhub tänapäeval
teise maale ta roomanud
sp. on valu meenutada aastapäeval;

kevadel pääsukesed tagasi tulevad
aga mitte need hinged
mis lõuna asemel idakaarde kaovad
kus on külma ja lumehanged;

jäätunud põrgu ja haud
igaühele, kes seal sureb
läheb kuumaks veduri raud
vaguniukse sõdur suleb;

on nimesi, mida välismaa matab
aga ei unune need hinged
niipea, kui surm neid vabastab
kaovad ära pealt ja seest pinged;

on jääs karastunud iga lind
igas eas ja rahvuses ühte patta
see on kommunismi hind
et väikerahvast impeeriumisse katta;

kedagi ei saa jäädavalt piinata
tuhanded hinged tundras
saavad alati koju lennata
kodumaa päike neile säras

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard