Uhhaa
Täna oli vesi vaikne
lausa peegelsile
Kuid tormile eelneb tihti vaikus
Tormi küll ei saabunud
küll aga paberlaevuke
pealt vaadates süütu
ja kahtlustäratavalt usaldusväärne
võttes endaga luurele vastsündinud laine
kes üllatusmomenti osavalt ära kasutades
mu tasakaalu paigast lõi
Ning nii ma kukkusin
kui Alice imedemaal
põhjatusse jäneseauku
Kuid seal puudus pind
millelt end üles tõugata
ja võlujoogid et seinapiludest välja roomata
Õhus lendasid purpursed röövkalad
kelle soomused mu selga vagusid kündsid
Ärgates lebasin rannal
Pooleldi mootorratta seljas
jalgade asemel aga liivased uimed
mu kalasuus mu kalakeha elus hoidev hingamistoru
külgkorvis hapnikuballoon
Nüüd öösiti saan ma akvaariumisse suplema
aga merre mind ei lasta
sest keegi ei taha
et ma taas inimeseks saaks
et ma maa peal ruumi raiskaks
(Ettekuulutus)
Kalasid tuleb meie ühiskonda aina enam
Me ei saa rääkida
ei kuule ega kõnni
meil puudub arvamus
Varsti hakkavad inimesed
loomulikul teel kalasid sünnitama
Oh mine tea kuhu see
ahnuse ja ihnuse evolutsioon meid viib
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud