Slava Ukraina

Varastel on pikad näpud
pikad ahnitsevad käed
varastel on tuumanupud
jõhkrad relvad suured väed

Läksid varastama taevast
võtma tükki jõest ja merest
tankist lennukist ja laevast
kostiks lennutasid terast

Läksid vargad silmad näljas
mõtteis juba jagamas
näpud kuldses viljaväljas
väiteis rahu tagamas

See turulkäik- kui poodisõit
justkui telliks väikse viina
justkui kergendanuks põit
kuid kõlab: "Slava Ukraina"

Metalli verd ja laipu kuhjub
tulgu aina- juurde mahub
iga uuem rünnak luhtub
kallilt saabub lõpuks rahu

Miks sa sõdid vene sõdur
anna alla nälgind väsind
"Mis teha saan kui batja põdur
ei halasta ja Moskvast käsib"

Aastaid talitanud valet
kurjus hinges- teistel süü
Putin näitab tõelist palet
näitab mida väärt on nüüd

Mida venelane küsib
seda täna siit ei saa
Ukraina kaitsja vapralt püsib
see on nende kodu- maa

Jätab mälestuse kalli
lõhub raibe linnad ära
jääb hunnik rumalat metalli
Putinist saab valge mära

Ukrainlaste ja Vene verd
ta kätel kui see kestab kaua
nii palju et saaks mitu merd
ta kaevab paljudele haua

Eestlane teab makstud hinda
mis meilgi vargal tasutud
saanud venelasi tunda
Euroopal rääkind kasutult

Aga kõigil lahti nüüd
silmad- hüüab maailm- ainult Hiina
vaikib- kõlab ühisrinde hüüd
kõlab :"Slava Ukraina"

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard