Relvastatud tiibadega

Piisab ainult ühest päevast
kuidas särab tera naise silmas
ja me teame mis vägi tuleb igas emast
noorest, vananast ja teises ilmas;

sest kui sul kodu ja pere
oled emana see, kes kõigele pühendub
on terasest naise hing ja kere
oma keskkonnale perenaine keskendub

kes see perepea poleks
keda mees õrnaks peab?
aga isegi püssi kätte ema võtaks
et päästa seda mida ta hoiab;

see on suur au olla relvastatub tiibadega
mida iga laps oma vanemas näeb
lehvivad need kaitse ja armastusega
need tütart või poega katavad ja säeb;

mindki ema instinkt suleb
keeldudes oma last ära andmast
iga kurja eest mis tuleb
kodus ja välismaailmast;

nii iga teine mai pühapäev
mõtleb laps oma vanemat aasida
sest suur on perepea tiitel ja vaev
täna laps tahab talle lille kinkida

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard