Lahkun viimasena
Ma lahkun siit laevalt viimasena
See on pealike ja juhtidele omane
integreeritud juhi omadus
ma olen seda juba mitu korda ette kujutanud
olgu need tuletõkkeseinad
või veekindlad uksed
minu vastutus on,
et teised pääseks enne mind,
päästaks ennast siit vigasest maailmast
kas ennast siis ohvriks ma toon?
või miks arvan, et ühe inimhinge elu on seotud teise omast kõrgemale?
või on see minu pärandatud aukoodeks?
isegi kui köhin verd
ja olen kägaras oma põletikulise kehaga
oma see aastakäik raputanud mu tervislikku olukorda,
kui ükskõik milline teine
olgu selleks siis kasvõi ogavalgust nakutamine,
millest sai kõik alguse
on muutunud mu väärtushinnangud.
ja kõige selle pahna juures
võin tunda ennast nagu Davy Jones.
Kas premeerin ennast põrguga või põletan ennast ise elavalt?
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud