Süü?!
Süütunnet ei ole,
kui Sa tead mida tahad
kui seljas on puhtaks pestud riided
ja su süda on aus ja tõene
eelkõige iseenda vastu
et mitte moonutada tõde
viha ja vimm pole minu teema
jah, võin ägestuda, aga ma ei näe mõtet enam sõjakirvest vedada
ilma, et see muutust ellu viiks
küll olen ma neid kirveid juba vedanud ja loopinud ka
mida vanemaks saad, seda rahumeelsemaks muutub igapäevane samm
mul ei ole vaenu ega vimma
mul ei ole aega isegi mõelda,
sest muu reaalsus võtab oma koha, et luua uut
nauditavamat ja postiivsemat elu
ma ei otsi negatiivsust igast terast
ja olen väsinud meelde tuletamast inimesetele,
kuidas võib või peab minuga käituma
ma ei pea seda õigeks,
et peaksin andma välja raamatu "kuidas minuga suhelda"
ma pole nii tõre ja mõru nagu mu nimi
ma ei süüdista enam ennast kuigi vahel võin tunda ennast süüpinki
kuuluvana
aga siis ma hingan ja rahunen,
minu reaalsus versus nende reaalsus
versus nende taju ja maailma nägemus
see ei pruugi olla üks
mina pean iseendaga olema üks
siis on kõik korras
Järgi luuletajat
