igapäevane*
dressides lohiseda mööda tuba
pillid põses
tantsusammu keerutades
aluselist vett peale kulistades
oi, elu, kuhu sa mind viinud olen
täna olen siin
üleni alasti
oma surnud sõbra venekeelseid laule kuulates
kuulatan hetke veel
kuni ta kõneleb
mu südamelöögisageduse järgi
armastan ja kallistan sind mu armas sõber
uskumatu, et oled mulla all endiselt
pole anda sulle medaleid või uhkeid telefone
oled saanud kõik vana
võtan endale nahhaalse austuse ja aususe, et
teadsin sind kõige paremini
südamed lukus
sõnad kinni
ainult inglid teavad
kellele rääkida valguse keeles
mida iganes
guugeldaes
anna mulle rahu ja anna mulle veel opioide
seenelkäik jäigi ära,
sest oma sirmiku all jäi su tsillimine liiga kaugeks
ja liiga kaugele
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud