Ütle vaikusele tasa tere, sosista salasoov teele. Ütle südamest otse verest, mis kaigub su meelel. Vaikus vastab tuhandel keelel, sulle saatus varuks ere. Nagu lumejälg järgneb reele, sind hoiab kogu ilmapere.
Ma olen aus, kui ma just ei valeta. Ajavool on paus, kui ma just ei kiirusta. Mu südames aint armastus, kui ei kõnni vihaga. Olen kõigest vaba, kui just ei seikle ihaga. Olen kindel vaid, kui just pind ei murene. Jagan kõiki maid, juhul kui ma ei kadetse...
Ma olen käsi, mis vahest teeb pai Ja teinekord kõrvakiilu annab. Ma olen suu, kus hiilgab naeratus Ja selle varjus kurb nutt. Ma olen segadus, mis lähedalt vaadates hoopis on kord. Ma olen punkt, kus kurbusest saab naer.
Otsin prille, mis on mu peas. Kohti hämaraid kiikan, tuulan asjade seas. Ei leia ikka. Avastan lähedalt! Otsimise rõõm.
Meri lainetab pikalt peale tormi, oksaraod rannaliival üksildaselt. Õhtu hämaruses rahu võtab maad, kuupeegeldus siledal veel. Õrnas tuules armastuse sahin, vaikus paitab iga vormi.