Sõnale kuu leiti 259 luuletust

Tähe sees on kuu

Kuu taevas
tähtede pimedus
taevas must
ja küünlavalgus väike -
kust?


Emili 6 a.

Sinu ilu

Kui Sina öösel tõstad õue oma jala,
Kuu häbitundest varju otsib pilveis.
Ja päeval kadedusest põlema lööb päike,
Sest Sinu ilu varjab kogu nende sära.

Palun ära mine ära

Kostus vihmapiiskade
kui üksikute jugade kõla …
Lillakas taevas
hõreneb pilv,
hõljuvad tähed.
Armutu kuu
segane sära …

Palun
ära
mine
ära

Öine taevas

Tähed purjetavad öises taevas,
valkjas kahvatu kuu
saatmas neid teel.

Ilma päikseta
on kõle taevas
ja tunne kõhe
on südame sees.

Südames

Ilusas õhtus on tähti ja kuud,
Su silmades peitumas linnutee,
õhtuses vaikuses sosistab huul:
"Hoian Sind oma südames veel..."

- Tarmo Selter -
2022

NETISÜNNIPÄEVAKS!

Õnne, rõõmu
suurt ja väikest,
kaunist kuud ja
kirgast päikest!
Sõpru, kes sind hästi teavad -
igal ajal
meeles peavad!




/Mari*Uri/

Lõuna kõrb

Aeg lendab trepist üles
Nagu oleks juba teises külas.
Sisalik ei oota päikseloojangut.
Ootab hoopis sooja puhangut.
Jookseb mööda lõuna kõrbe,
Et vältida päikse mõrva.

sinuga

istutasin
metsatäie puid
ootasin sind
aastaid
päevi
kuid

lehetuna juuretuna
kohtusid
me teed
purupaljalt
muretuna
ühtisime
need


Sanya

Esimene lumi

ma põlen
kui tuli
su soojus
mu poole
ma sulan
kui lumi
on langenud
maha
see esmane
süütus
on vaadatud
uni
kuid kestab
ning ulatub
aastate taha


/Mari*Uri/

Edev jänku

Jänku naeris suure suuga:
« Näe, mis juhtunud on kuuga!
Eile oli kuu kui kook,
Nüüd on poolik
Nagu look.”
Naeris, naeris,
Hüppas hopp,
Naeris, kuni lõhkes mokk.

Pühapäev

Pühapäev
Taevas paistab päike,
eemal kostab äike.
Öösel särab kuu,
mina jooksen vasta puud.

Kõige ilusam

Ilus on õhtune päike,
ilus on õhtune kuu,
ilusam kõigist siiski
on olla ühele truu.

Öö

Öö on helge,
taevas selge,
kaugel pilvepiir.
Tähed nagu laternameri,
paistab täiskuukiir.

Aprill

Kes küll kelle üle nalja heidab,
ilm on külm ja kevad end peidab?
Naljanumbrina näib see ilm,
varsti otsas ongi aprill.

Kuumal pannil mõtted särisevad
ideede kuhjas paneeritud neid sai,
kuid vahemaad me vahel aina kärisevad
kes üldse teadis neist või ära sõi.

tri:nu

Vihmakrabin

Vihmakrabinas kuulda on nuttu,
maailm vajunud on
justkui paksu uttu,
vihm tunnetel nutab
ja hing lööb pilli,
kuskil südamesopis
kevad veel mängib

Kevad hinges laulab siiski

Ikka talv veel maad tallab,
siiski kevad oma ilu kallab,
läbi uduvihmade
kuulda linnulauluke,
mis pehme on ja õrnake.

Aprill

Päike põletab taevas,
kuum on 1. aprill,
tulist hoogu saavad naljad,
naerul suu ja silm.

talvine järv

lume all lained jääs
täiskuu augustis
kullendav järvekupp
tsiitsitaja erutund hääl
ülal taevas hall pilvine
veel nii pea ei muutu
kõrgeks siniseks