jätsin sauna kõrval niitmata taevasinise ussikeele käsi ei tõusnud sina mis teeb kergeks mu meele ka vikat ei nõudnud
Roosid kingiks ainult sulle kui sa kuuluksid ainult mulle. Mõtted mis peas mull keerlevad pea minul valutama panevad. Oleks ainult sinul minu juurde tulla mahti saaks ma oma pea valudest lahti
Tihane kükitab kivil, kivi ümber valge lumi, natukene eemal sinilill õitseb-, seal sulanud on lumi...
Mõned sammud jäänud veel, loetud tunnid, minutid. Vanast aastast mälestusi sirvib minu meel, natuke on kahju ikka, uue aasta eel.
Vaatamata pimedale ajale, leian natukene rõõmu enesele. Iga päev tõusen uuele rajale, ulatan käe helgemale elule.
Natukene mõelda jäänud veel uue aasta eel.. Tibakene aega jäänud jõuludeni... Kurbust rohkem on kui rõõmu seni...
Veel natukene nuttu ja natukene hala. Varsti tuleb karma ja karistab anastajat. Vana_aasta sisse põimunud sõjaõud ei tohi venida uude... Ees müürina seisab uue aja jõud.
Öö tõmbab pimedad kardinad ette. Kardinate vahel vihmapiisad mängivad. Tuul on vaikne, kuid puhub kõledalt. Tunnen end natukene kõhedalt.
Pimedus nüüd võtab maad. Päeva natukene jäänud veel. Valgusest küünlaleek on saand. Mida kõike veel näha saab. Uskumatu! On 21.sajand.
Ma tean et ma petan ja valetan võtan ja varastan muidu olen aus Ma natuke peksan ja tapan veidike vägistan aga ma kahetsen Olen ühiskonna väärikas liige
Päike loojub pilve taha natuke vist häbeneb Ülalt vaade jääb küll alles hirmud maa südame
Üks samm teine samm mu lapsuke jäänud on veel natuke meeter vahemaad kalli emani kõndima õpime elu lõpuni!!
Kevadel on kraavis vesi tean sest ennast kraavis pesin. Olin natukene väsind, pesin jalgu, pesin käsi.
Kool on lõppenud ammu pole suplend, õppima ei pea, ja see on hea. õues mängida nüüd saab, sellepärast mul veab. ei ole enam kül, see oli natukene julm.